|
Erinevad kirjanduslikud allikad tõu kohta räägivad,
et püreneekas kuulub tervemate tõugude nimekirja. Düsplaasia probleemi ilmneb tõus harva ja on üldiselt kontrolli alla aga
tõsisemad terviseprobleemid nagu epilepsia, patella luksatsioon, allergiad, südame probleemid, kilpnäärme alatalitlus, silmahaigused
ja erinevad nahaprobleemid on viimasel ajal üha enam aktuaalsed. Kõikide loetletud terviseprobleemidega koerte sugulaste kasutamine
tõu aretuses tekitab vaidlusi mitmete kasvatajate vahel. Üha enam pannakse aretuses rõhku edukatele näituste koertele. Tõu
populatsioon ei ole arvuliselt suur ja enamus koeri on omavahel suguluses ja sellega kaasnevate suguluspaaritustega võivad
teatud pärilikud varjatud geenid kanduda järglastele. Suguluspaarituses ennekõike
rõhutakse just teatud hea välimise tõuomaduse säilitamisele aga ka kahjuks riskitakse halbade pärilike geenide tugevnemise
ohuga. Enamus kasvatajad on nendest probleemidest teadlikud ja hoiatavad tulevast kutsika ostjat. Õige lahendus oleks selliste
koerte aretusekeeld aga see tähendaks, et paljud koerad peaksid paaritusõigusest loobuma, millega muutuks tõu geenifond veelgi
väiksemaks ja lisanduksid suuremad suguluspaaritused. See probleem on kindlasti ka teistes väikese populatsiooniga tõugudes!
|
 |
|
Tõuühingud nõuavad tänapäeval
aretuskoertelt ametlikku puusadüsplaasia tulemust, põlve ja silmapõhja uuringut. Mõnedes maades on kohustuslikud ka iseloomutesti
tulemused. Tavaliselt nõuavad tõuühingud ka aretuskoera vähemalt kahel korral näitusel käimist ja et tulemuseks oleks vähemalt
“väga hea”, aga need tingimused on erinevate maade tõuühingutes erinevad.
|
|
|
|
|
|
|
|
