Pürenee mäestikukoera liikumine on jõuline ja vaba aga mitte raskepärane; liikumine on kiire aga pehme
ja elegantne. Head liigesenurgad võimaldavad pürenee mäestikukoeral liikuda kestvalt ühtlase ja vastupidava tempoga.
Liikumise ajal hoiab püreneekas oma pead elegantselt üleval ja saba on kerkinud
üle seljajoone, moodustades rõnga, mida nimetatakse arrounderaks. Arroundera mittemoodustumine näitusel liikumise ajal alandab
näituse hinnet. Koera seisma jäädes peab koera saba langema tagasi alla, nö “karjusekonksu” efekt. Karjusekonksu
puudumine ja saba ülesse jätmine seistes on viga ja alandab näituse hinnet.
|
liikuv pürenee mäestikukoer "arrounderaga" |
KANNUSED
Kannused ehk lisavarbad, mida nimetatakse ka lumevarvasteks, on selle tõu juures üks olulisemaid tõutunnuseid.
Topelt lisavarbad on tagajalgadel kohustuslikud ja nende puudumine on suur viga ning selline koer diskvalifitseeritakse. Esijalgadel
on lubatud nii soolo- kui topeltvarbad (ühe- või kahekordsed), viimased on siiski haruldased. Diskvalifitseerivad vead on
kannuste puudumine, tagajalgadel ühekordsed või arenemata (atrofeerunud) topeltkannused.
Pürenee
mäestikukoer kasutas oma hästi arenenud lisavarbaid mäestiku lumistel aladel tasakaalu hoidmisel. Tänapäeval on pürenee mäestikukoer
rohkem seltsi- ja perekoer ja ei tee enam rasket tööd Püreneede mägialadel ja lisavaravaste kasutamine ei ole perekoerale
enam vajalik, seega on paljudel koertel küll visuaalselt näha topeltkannused aga need ei pruugi olla välja arenenud (välja arenenud topeltkannuste olemasolu saab kindlaks teha
kannuste kompamisel).
|