Pürenee mäestikukoera liikumine on jõuline ja vaba aga mitte raskepärane; liikumine on kiire aga pehme ja elegantne. Head liigesenurgad võimaldavad pürenee mäestikukoeral liikuda kestvalt ühtlase ja vastupidava tempoga.

Liikumise ajal hoiab püreneekas oma pead elegantselt üleval ja saba on kerkinud üle seljajoone, moodustades rõnga, mida nimetatakse arrounderaks. Arroundera mittemoodustumine näitusel liikumise ajal alandab näituse hinnet. Koera seisma jäädes peab koera saba langema tagasi alla, nö “karjusekonksu” efekt. Karjusekonksu puudumine ja saba  ülesse jätmine seistes on viga ja alandab näituse hinnet.

KANNUSED

Kannused ehk lisavarbad, mida nimetatakse ka lumevarvasteks, on selle tõu juures üks olulisemaid tõutunnuseid. Topelt lisavarbad on tagajalgadel kohustuslikud ja nende puudumine on suur viga ning selline koer diskvalifitseeritakse. Esijalgadel on lubatud nii soolo- kui topeltvarbad (ühe- või kahekordsed), viimased on siiski haruldased. Diskvalifitseerivad vead on kannuste puudumine, tagajalgadel ühekordsed või arenemata (atrofeerunud) topeltkannused.

            Pürenee mäestikukoer kasutas oma hästi arenenud lisavarbaid mäestiku lumistel aladel tasakaalu hoidmisel. Tänapäeval on pürenee mäestikukoer rohkem seltsi- ja perekoer ja ei tee enam rasket tööd Püreneede mägialadel ja lisavaravaste kasutamine ei ole perekoerale enam vajalik, seega on paljudel koertel küll visuaalselt näha topeltkannused aga need ei pruugi olla välja arenenud (välja arenenud topeltkannuste olemasolu saab kindlaks teha kannuste kompamisel).