Pürenee mäestikukoer

Pürenee mäestikukoer
Pürenee mäestikukoera ajalugu
Pürenee mäestikukoer töökoerana
Pürenee mäestikukoera iseloom ja käitumine
Pürenee mäestikukorte soolised erinevused
Pürenee mäestiukukoera pidamistingimused
Pürenee mäestikukoera tervis
Pürenee mäestikukoera karvkatte ja hooldus
Tõu värvitoonid
Pürenee mäestikukoera liikumine
Pürenee mäestikukoera suurus ja kehakaal
Pürenee mäestikukoera maailmas ja Eestis
Pürenee mäestikukoera FCI standard
Kellele sobib pürenee mäestikukoer?
Kirjandus
Külalisteraamat
Viidad
Kontakt

TÕU ISELOOM JA KÄITUMINE

belljabrend.jpg

Pürenee mäestikukoer on alati majesteetlik ja suursugune tõug, kes ei jäta oma olemusega möödujaid külmaks. Ta on sügavalt peresse kiindunud ja kodule pühendunud ning tal on kaasasündinud valve- ja kaitseinstinkt.

            Tõug on väga intelligentne, usaldusväärne, südamlik ja huumorimeelega aga samas väga isepäine ja kangekaelne. Võõrastesse suhtub umbusklikult ja territooriumile, mida valvab pürenee mäestikukoer, ei ole kerge sisse pääseda kuna oma territooriumit valvab ta väga tõsiselt. Valvekoerana tuleb teda respekteerida! Nad on imelised lemmikloomad ja väga pühendunud oma perekonnaliikmetele, vajades regulaarselt kontakti ja hellust. Hooletusse jäetud pürenee mäestikukoer ei ole õnnelik ja muutub agressiivseks!

            Kaasasündinud valveinstinkt, mis teeb nendest head valvekoerad, tuleneb aegadest millal püreekaid kasutati karjakaitsekoerana huntide ja karude eemale tõrjumiseks. Omanik peab meeles pidama, et see instinkt ei ole koolituse tulemus vaid kaasasündinud ning mitte kunagi ei tohi koera kutsikaeas õhutada ja ässitada valvama, selle tulemusena muutub koer agressiivseks. Peab meeles pidama, et agressiivsus on selles tõu puhul suur viga.

            Isepäisus tõu on tugevamaid iseloomujooni, see tuleneb iseseisvana karjakaitsekoerana töötamise omadusest. Aegadel, mil püreneekad töötasid rasketel mäestiku aladel, nõuti neilt vastupidavust ja isemõtlemise oskust, sest koerad töötasid iseseisvalt ilma karjuse abita. Pürenee lambakoerad koos karjusega ajasid lambakarja mägedesse ning kari jäeti nädalateks koos pürenee mäestikukoertega mägistele rohumaadele, minnes ise tagasi tallu muid töid tegema. Pürenee mäestikukoerad pidid endale ise süüa hankima, enamasti murdsid nad maha väikeulukeid aga oma lambakarja nad ei puutunud, kuna karjaga oli koertel eriline side.

            Tuleb meeles pidada, et oma iseseisva loomuse tõttu on koerad väga domineerivad, emased on tavaliselt veel domineerivamad kui isased aga mitte alati. Domineerimiskaklused on seda tüüpi tõul kerged tulema ja suure dominantse koera kinni- ja kontrolli all hoidmine võib mõnelegi üle jõu käia. Puberteedieas pürenee mäestikukoeraga ei ole kerge hakkama saada, sest ta üritab oma võimu karjas proovile panna, kui omanik sellest puberteedi perioodist karjajuhina välja ei tule, on edaspidine koeraga toimetulek ääretult raske ja koolitamisel võib vaja minna professionaali.

            Hästi kasvatatud pürenee mäestikukoer on oma perekonna vastu ääretult südamlik. Pürenee mäestikukoerad armastavad väga lapsi ja tulevad nendega hästi toime. Lapsi nähes muutub püreneekas mänguliseks ja on kohe valmis lastega hullamiseks. Kuna ta on väga suur koer, siis lastes võib selline õnnelikult hüplev suur koer hoopis hirmu tekitada. Oma pere lastesse kiindub püreneekas sügavalt; ta kaitseb ja valvab neid iga hinna eest. Kui külas olevad naabrilapsed omadega mängivad, oleks omanikul soovitatav koera jälgida, sest nad võivad süütut mängu pidada oma pere lastele ohuks ning astuvad omade kaitseks välja, mis võib kurvalt lõppeda. Oma omanike vastu on püreneekas ääretult hell ja usaldav ning alati valmis koos oma perega pikkadele jalutskäikudele minema.

            Püreneekas on väga tark ja kaval koer ning õppust võtavad nad hästi vastu aga suurem väljakutse on tema tähelepanu hoidmine koolitustegevuses. Kui see on temale vastumeelt harjutus ja ta on seda kaks korda juba teinud, siis ei näe ta mõtet asja veel paar korda teha. Motiveeriv maius on tõu koolitusel väga oluline!

            Pürenee mäestikukoer on iseloomult võõraste vastu umbusklik ja omanik peab juures olema kui külalised saabuvad. Kui võõrad on teinud püreneekaga tutvust omaniku juuresolekul ja on omavahel tuttavaks saanud, siis ei ole tulevikus enam probleemi nendel inimestel püreneeka territooriumile pääseda. Kutsumata külalisi pürenee mäestikukoer oma territooriumile ei lase!

            Sellist asja, nagu ilma rihmata vabalt omaniku kõrval jooksev pürenee mäestikukoera, EI OLE OLEMAS! Peab meeles pidama, et püreneekas on isepäine, tark, kaval ja domineeriva iseloomuga koer, kes kohe kindlasti ei jää vabatahtlikult omaniku kõrvale liikuma vaid see, mis on kaugemal, on huvitavam ja selle huvitavate lõhnade juurde peab ta kindlasti pääsema. Kõige tähtsam käsklus, mida üks omanik oma püreneekale peab õpetama, on käsklus SIIA! Kõik koera omanikud teavad seda, et ilma rihmata püreneekas on hulkuv püreneekas!!

Veel üks väga tähtis iseloomujoon, mida peab tõu omamisel ülimalt tõsiselt arvestama, on see, et nad hauguvad palju. Haukumine tuleneb nende algupärasest karjakaitsekoerana töötamise ametist, kus nad andsid ümberkaudsetele röövloomadele ja varastele teada, et nemad on karja valvajad. Patrulliv pürenee mäestikukoer haugub tööd tehes peaaegu iga krõbina peale ja tihedas linnaasustuses selline koer võib naabritega teid pahuksisse viia. Talumaja, mis asub metsa sees ja on naabritest mõnesaja kilomeetri kaugusel, on ideaalne selle koera pidamiseks. Paljud kasvatajad väidavad, et üksinda valvav püreneekas haugub rohkem kui kaks või mitu valvavat püreneekat, kuid mitte alati. Haukumine on arvatavasti tingitud sellest, et koer tahab ümberkaudsetele teada anda, et valvatav territoorium on tema kaitse all.

            Pürenee mäestikukoera sotsialiseerimine loomade ja inimestega on hädavajalik. Isolatsioonis elanud ja kasvatamatu püreneekas on ühiskonnale ohtlik!

            Argus ja agressiivsus on selle tõu puhul väga suur viga. Selliste iseloomujoontega koerad tuleb aretusest kõrvaldada, sest nende iseloomujooned on pärilikud tulevastele põlvedele ja halvendavad tõu mainet. Kasvatajad vaidlevad tihtipeale teemal milline koer on arg või agressiivne. Paljud väidavad, et need koerad on agressiivsed, kes teisele näiteks näituseringi ääres urisevad, teised aga ütlevad, et agressiivne koer on see, kes läheb kallale. Eks neil kõigil ole mingil määral õigus aga peab ka meeles pidama, et tõug on karjakaitse- ja valvekoer ning tema valveinstinkt oma karja üle on tugev, seega  mõned stressis koerad, võivad seetõttu näiteks näitusel tõlgendada asju valesti ja omade kaitseks välja astuda. Fakt on see, et kui pürenee mäestikukoer hammustab inimest, siis see ei ole sallitav ja selline koer on agressiivne! Arg on koer siis, kui ta inimesi nähes satub paanikasse ja ei luba ennast puuduta ning näksab siis kui seda keegi teeb. Püreneekas on iseloomult umbuslik aga argsust ei tohi tõlgendada umbusklikkuse näitajana. Peab meeles pidama, et pürenee mäestikukoer on suur, võimas, uhke, julge ja sirgelt nelja jalaga maas seisev koer.

mangivad.jpg
Mängivad pürenee mäestikukoerad